Diabeediga võivad kaasuda eriolukorrad, kui diabeet ei ole hästi kompenseeritud
I-tüübi diabeedi tekkemehhanism: Kõhunäärme β-rakud ei tooda insuliini→ Glükoos ei pääse verest rakkudesse→ Veres suhkrusisaldus tõuseb ja kui tase ületab 10 mmol/l, siis hakkab suhkur erituma neerude kaudu.
Diabeetiline ketoatsidoos
Esmashaigestumisel või halvasti kontrollitud I-tüübi diabeedi äge ja eluohustav seisund. Insuliini puudumise tõttu koed ei saa kasutada glükoosi ja alternatiiviks kasutatakse rasvu. Viimaste lagundamisel tekivad kehas happelised produktid ja ketoonid.
nDKA tunnused: kiire ja sügav hingamine, atsetoonilõhn väljahingatavas õhus, südametegevuse kiirenemine, kõhuvalu, oksendamine, loidus ja teadvusehäire.
Hüpoglükeemia
Madal veresuhkru tase, mis ohustab lapse elu, sümptomid tekivad kiiresti. Veresuhkur alla 4,0 (<3,5 mmol/l).
Põhjused: liiga palju insuliini, mitteküllaldaselt süsivesikuid toidus, pikka aega kestev kehaline tegevus.
Kerge hüpoglükeemia: erutuvus, tujukus, näljatunne, nõrkus, väsimus, uimaśus, peavalu,kahvatus, higistamine. Halvimate tagajärgede vältimiseks anda lapsele kiiresti juua /süüa.
Veresuhkru taseme kiireks tõstmiseks sobib hästi glükoosi tablett (1glükoosi tab =3g=10kg kehamassi juures tõstab veresuhkru taset 4 mmol/l) või 0,5 klaasi apelsinimahla või 1 tl mett. Sellele peab järgnema toidukord ja korduv veresuhkru kontroll.
Raske hüpoglükeemia: unisus,segasus, krambid, kooma.
nPanna laps külili, eemaldada suust toidujäägid, määrida suhu põse limaskestale mett või siirupit.
nSüstida glükagooni 0,5 mg ehk 0,5 ml lihasesse või naha alla veresuhkru taseme tõstmiseks (lapse kehakaal 10-25kg).
nKui laps tuleb teadvusele anda kohe juua 1 kl mahla ja tükk leiba, korrata veresuhkru mõõtmist.
Hüperglükeemia
Kõrge veresuhkru tase, veresuhkur üle 15,0 mmol/l. Häired insuliini tootmises või insuliini toimetes viivad veresuhkru sisalduse suurenemisele ehk hüperglükeemia tekkele. Kui hüperglükeemiat insuliini korrapärase annustamise, toitumise korrigeerimise ja liikumisega ei korrigeeri ja see jätkub pikemaajaliselt, põhjustab see erinevate organite ja kudede kahjustust (tüsistused):silmad, närvid, neerud.
Allikas: Dr Ülle Einberg, SA Tallinna Lastehaigla endokrinoloogia teenistuse juhataja